esmaspäev, 9. veebruar 2015


SSANGYONG KORANDO


Mul on väga eredalt meeles kunagi Tallinna tänavatel veerenud SsangYong Korando. Oma erilise esiosa poolest jättis ta unustamatu mulje.
Nüüd, kui Bassadone Automotive Nordic ja Topauto esitlesid SsangYongide maaletoomist, ootasin põnevusega, milline just see uus Korando sealt lina alt välja tõmmatakse. Aga omaaegne eripära on kahjuks kadunud.


Varasem Korando oli nii eriline loomulikult selle tõttu, et pärines ta ju dziipide dziibist, vanast Willysest endast ehk Willys Jeep’ist ehk Jeep CJ-st, milline lühend tähendas kunagi vaid armee tarbeks toodetud maasturi erakätesse mõeldud varianti „Civilian Jeep“. Ja selle esiisa üks hilisem versioon, Jeep CJ-7, mis oli tootmises 1976 – 1986, oligi tuntud juba ka kui Korando. Lõuna-Korea ostis litsentsi ära ja 1983.-ndast aastast neid Korandodena tootma hakati. 1986 algas eksport Jaapanisse ja 1988 ka Euroopasse. Esimest põlvkonda toodeti seega 1983 – 96. Teine põlvkond, see ootamatu ja huvitava esiosa kujundusega väikemaastur oli tootmises 1996 – 2006. See maastur oli omapärane ka veel selle poolest, et tal oli roolivõimalus mõlemal pool. Et tootmiskulusid kokku hoida.
Ja siis tuli Korandodega pikem paus sisse ning tänane, III põlve Korando on juba hoopis midagi muud. Taas, nagu kunagine Rextongi, Giugiaro disainitud, ja taas, nagu Rextonigi puhul, meenutab uus Korando nii väga midagi muud. Ei saa arugi, mida täpselt. Külgvaates nagu Opeli väikemaasturit, eestvaates tänaseks veidi muutunud esituled meenutaks nagu vana Toyota RAV-4. Kurb, et eriline isikupära on täiesti kadunud. Auto on kasvanud kõvasti, enam ei ole ta väikeklassi maastur. Loomulikult on kõik ülimoodne, võrrelde suure venna Rextoniga. Siin on armatuurlauas kõikvõimlikke näite. Isegi esirataste asendi näit, kui seisma jäädes ei jäänud rool otseasendisse. Soojendusega küljepeeglites on lähenemisvalgustus esiuste ette maha, et porilompi pimedas ei astuks. Samuti on esiklaasi alaserv soojendatav. On LED-tuled. Ja on palju konkurente selles klassis ja Korando arvab, et suudab neist eristuda. 




Korandol on uhke auhind ette näidata võimsa veovõime eest – bensiinimootoriga variant suudab vedada kuni 1500 kg, diiselmootoriga kuni 2000 kg piduritega haagist ja mõlemad kuni 750 kg piduriteta haagist. On intelligentne nelikvedu, mis lülitub sisse elektrooniliselt ise, kui tunnetab läbilibisemist. Lock-mode jagab momendi 50:50 esi- ja tgasilla vahel, nagu Rextonigi puhul. Kliirens on 190 mm. Saab ka tagumistele istmetele istmesoojendusi tellida. Ja võrreldes konkurentidega saab tagumisi seljatugesid kallutada kuni 17,5°, kui konkurentidel keskmiselt vaid 5°. Ja omas klassis on ainult Korandol pakkuda tagumise istmerea ees siledat põrandat, ei mingit jalgujäävat kardaanikoobast. Kui panna jalgpall põrandale, veereks see vabalt vasakust servast paremale välja. Kui tagaistmed alla klappida, jääb pakiruumi täiesti sile ilma kaldeta põrand.


Siit leiab üht-koma-teist, millega paljude konkurentide hulgas esile kerkida, kuid väliselt upub uus Korando kindlasti üleüldisse C-segmendi munajate maasturite massi ära ja sellest on mul väga kahju.

Linnavahel tiirutades sai see SsangYong mulle loomulikult aina omasemaks iga järgneva tunniga ja halvasti ma end küll ei tundnud. Ka salongi kujundus on pigem modernsepoolsem, kuid mitte midagi silma häirivat, kuid mina jään vana taga nutma.
Või siis hoopis veelgi uuemat ootama! SsangYong on tootma hakkamas ja Bassadone Eestisse saatmas täiesti uut mudelit Tivoli, mis piltide peal veel moodsam välja paistab. Loodame, et siis ka tegelikkuses. Uue Korando 2009 aasta ideevariant C200 oli näitusepiltidel küll tunduvalt lennukam, kui tänane prooviauto.


Raivo E. Tamm.
09.02.2015.
Fotod maaletoojalt.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar