PORSCHE CAYENNE S Hybrid

TULI TUUL.

Uut Porsche Cayenne’i vaadates on täpselt selline tunne, et tuli tuul ja puhus liiva alt välja selle tuuliselt voolujoonelise sportmaasturi nina. Ja see nina annab igati aimu, et tegu on maasturiga, mis liigub ka ise kui tulituul!

Porsche maastur. See uudis tuli autoajakirjandusse kulutulena ja tekitas kirgliste porschefiilide seas paanikat – klassikaliselt säilitatud klassikalise sportauto meepott kaeti nende jaoks tõrvaga! Miks hakkab Porsche maastureid tootma?! Mis neil viga on, kõik on ju niigi hästi?! Miks on vaja mingit masinat ja veel Volkswageni ja Audi suurte maasturitega samale põhjale?!!! Kuid Porsche pani oma uudistootega igati täkkesse, seda on ka Eesti teedel näha, Cayenne tungis tulise tuulena paljude südameisse ja sõidab meile päris tihti järgmise nurga tagant vastu. Isegi haruldasi tuuning-Cayenne’e näiteks Gemballa sulest võib kohata! See skandaalse tulekuga maastur jõudis tootmisse 2002 ja koos vahepealse faceliftiga aastal 2006 oli tootmises kuni 2010 aastani. Klassikaliselt rahuliku ja pigem soliidse väliskujuga maastur sai selle ajaperioodi jooksul tõesti päris paljude tuuningfirmade ammendamatu fantaasialendu tunda. Minu jaoks see facelift vahepeal väga köitev ei olnud ja tundus, et varem nii ilmselge eristus eri võimsustega Cayenne’ide eestvaates hakkas hajuma. Ja tänaseks ongi käes olukord, kus uue Cayenne eestvaates on fotode puhul lausa mikroskoopi vaja, et eristada näiteks Cayenne Hybrid’i Turbo variandist. See on küll minu jaoks ebameeldiv aspekt. Külvaates on Turbol kindlasti uhkemad veljed all, kuid keegi ei keela ju ka tava-Cayenne’i just samasugustega edevamaks muuta… Ja tagantvaates on kõikidel variantidel kaks ristkülikukujulist summutiotsa, Turbol aga siis kaheraudsed kummalgi pool. Porsche ise ütleb, et eestvvates on esitulede shnitti võetud nende tänaseks tootmisest maha läinud superautolt Carrera GT-lt. Seda aga tehti ehk siis juba ka Panamera kujustamisel, sest selle, värskema mudeli järel võib hoopis öelda, et uus Cayenne o eestvaates kui suureks paisunud Panamera. Suureks küll, kuid siiski sama voolujooneliseks jäädes. Ei ole enam eelmise põlvkonna püstiselt massiivset ja müürina pealetungivat muljet, vaid tõesti on tunne, nagu pehmet vana Cayenne oleks tuulekanalis tugeval tuulel vormida lastud. Esitulede vaheline nö iluvõre osa on lausa teravaks vormunud, ettepoole eenduvaks ja annab väga kiirusliku, tuulepäise ilme. Ka tagantvaates domineerib voolujoonelisus just eelkõige tagatulede tõttu, mis erinevad eelmisest põlvkonnast kardinaalselt, kuid küljevaade koos oma aknajoonega on jäänud enim meenutama otseselt „vana Cayenne’i“. Kui vaadata kogu Porschede mudelivaliku väliskuju evolutsiooni, siis muutused on siin alati olnud üpris pinnapealsed – reegliks on lihtne tõsiasi, pidades silmas ajaga väljakujunenud vormi säilitamist ja porschefiilide rahulikku und. Eks ka Panamera tulek häiris oma nelja uksega nii mõndagi, kuid siiski on väljanägemine ikka Porsche mis Porsche ja kinnistub ning sulnadub koos uue Cayenne’iga üha paremini mudeliritta. Kui ka uue Cayenne’i salongi siseneda, on kujustusjoones ära tunda Panamera suunda. Nii uutmoodi, püstistes tuulutusvavdes armatuurlauas kui keskonsooli ning tahavaatepeegli ümber olevate lülititerea kui ka valgustuse nurgelisuses. Silma torkab vana Cayenne’i meenutades uus ja napim rool. Kadunud on rooli keskosa massiivsus. Ja juurde on tulnud stopper armatuurlauale. Tegu on ju ikkagi sportautoga! Kui 2002 turule tulnud Cayenne oli esialgu saadaval vaid kolmes mootoripaketis ja selles osas hakkas valik laienema alles hiljem, aastatepikku, siis nüüd on kohal kohe ja korraga kogu eelmise põlvkonna lõpuks väljakujunenud valik, ka hübriidajamiga sportmaastur. Pakkus kohe ka mulle huvi, sest teisi hübriide nagu ringradadele mõeldud 911 GT3 R Hybrid’i ja ka 918 Spyder’it vast täna-homme testida ei saa… Kuuldavasti on ka Panamera Hybrid saabumisvalmis, kui praegu siis ainus, käegakatsutav Cayenne S Hybrid. Jõuallikaks ainult tema jaoks tehtud koleliitrine V6 333 hobujõuga ja siis lisaks ka 47 hj-ne elektrimootor. Midagi pole teha, ka Porsche peab selles voolus kaasa ujuma, ajal kui miljardär Sir Richard Branson on ette kuulutanud ehmatavalt hüppelist naftahinna tõusu… Mina kui paadunud petrolhead muidugi esialgu kuidagi elektrimootori toimimist salongis ekraanilt ei näe, tavamootor on nii võimas, et rakendub iga keregmagi saapapuudutusega hetkega kiirendust näitama. Tõepoolest – see pole ju Cayenne Hybrid vaid Cayenne S Hybrid. Kiirendus on 0-100-ni 6,5 sekundit. Samas aga rakendub elektrimootor ka veel lisaks appi juba suurematel kiirustel kiirenduseks, et pakkuda koostöös Cayenne S’i võimsusele lähenevat 380 hobujõudu. Minek on siis tõepoolest rahuldustpakkuv ja piisav. Sellist kiirendust ootaks tõesti vaid ainult V8 mootorite tagant… Hiljem linna tagsi jõudes aga näen juba pea iga natukese aja tagant ekraanil elektrilise ajami jõul liikumist ja lisaks sellele, et fooride taga oma lubavat märguannet oodates lõpeb bensiiniraiskamine, kulgen 45-50 km/h liikudes ka piki Sõpruse puiesteed nagu trollibuss! Päris naljakas! Selline suur sportmaastur, sellise potensiaaliga, aga järsku vaikne nagu purilennuk! Kasutades E-Power lülitit, on gaasipedaal selliselt konstrueeritud, et V6 rakendub appi hiljem, kui tavarezhiimis. Porsche elektrimootor asub pärismootori ja käigukasti vahel, hoorattas ja toimib lisaks veel ka kui sarter ja generaator, milliseid Cayenne S Hybrid’il eraldi enam lisaks ei olegi. Ja pidurdamisel tekkiv energia laeb alati pakiruumi põhja all lebavat suurt nikkelakut. Kui sõnaühend Porsche Hybrid võib üsna ettevaatlikuks muuta, siis konkreetselt asja järgi proovides ei tulnud küll pettuda. Ja suure aku poolt vhenenud pagasiruum ja lisakilod tühikaalule ei ole üldse märkimist vääriv ega probleem. Aga ega ei saa jätta kasutamata siiski ka võimalust ikka ka V8 ära maiustada. Mitte küll veel Turbo-seades, aga samas kubatuuris, 4806 cm3 ja 400 hobujõuga Cayenne S. Siin on meid ootamas kiirendusnumber 5,9 sekundit nullist sajani ja keegi ei ole hakanud teda elektrooniliselt kägistama, lastakse vabalt välja joosta, mis tulemas on – tippkiirus 258 km/h. Ja kui kunagi ainult elektri- ja veel ehk kurat-teab-mille jõul liikuvad tulevikulapsed selle ajakirja riiulist välja õngitsevad, siis võivad nad kõrvalt leitud laulikust paremini mõista ehk laulusalmigi, et kunagi saksad sõitsid saaniga!

Raivo E. Tamm.

08.11.2010.