JAGUAR XJ 3,0 V6 Diesel Premium Luxury

ROOLIGA KIRJUTUSLAUD.

Loomulikult on see uus Jaguar XJ suunitlusega rohkem tagaistmel sõitvatele sööridele, kuid ka rooli taga tunned end selle puitehisliistuga astmelise armatuurlaua ees kui pangahärra kirjutuslaua, antiikse tammise sekretäri taga istumas!

Oi, kuis mulle meeldis suurte mersude-bemmide-audide vahel vana hea stiilne Jaguar XJ! Et ta kohe  nagu mitte moega kaasa ei läinud, et ta säilitas seda kaunist suure ja klassikalise sedaani õhulist joont, olles ise nii uskumatult madal ühe suure auto kohta. Ja samuti meeldis mulle ka S-Type. Samamoodi hea joonega ning julmalt retrot aus hoidev. Ja oi ma siis kritiseerisin seda uut Jaguar XF-i, mis järsku tahtis ka nagu hästi moodne ja ajaga sammu pidav olla, kuid minu jaoks oli siis tegelikult täielik kompott, tuletatdes iga nurga alt jälle järgmise, väga äratuntavalt tuttavate markide iseloomujooni, meenutades kokkuvõtteks hoopis Ford Mondeot. Halvas mõttes. Ja ma tõesti ei mõistnud, miks niimoodi oli teha vaja… Pühadust teotada!

Aga oleks see tänane, uus Jaguar XJ enne XF-i välja tulnud, poleks ma ehk hiljem ka XF-i vastu nii tige olnudki. Saite vihjest aru? Täpselt nii! Uus Jaguar XJ on hoopis midagi muud ja mul on tunne, et ta kohe päris meeldib mulle! Kuigi ta oma kuju poolest jätkab ilmselgelt uue XF-i disainisuundumust, mitte vana XJ-i oma, ei ole siin midagi nii häirivat, sest ta on väga omapärane, ei tuleta nii räigelt midagi muud meelde. Kohe, kui juba esimesi fotovihjeid internetiavarustest nägin, oli XF-ile järgnev reaktsioon, et - noo, kuulge, see on ju hoopis teine tera!!! Fotode pealt hakkas silma eest kerge küljevaade, kus avaldab tugevalt meeldivat muljet XF-i eest tuttav uutmoodi iluvõre, kuid nüüd on tema eraldi ette välja eenduv ja see on väga vinge! Mõjub ka seisva foto pealt kui vuhinal endasse õhku imev tolmuimeja suu. Andes märku uutest ja võimsamatest mootoritest oma radiaatorite taga, kes tahavad mühinal endasse võimalikult rohkem õhku imeda, et väga kiiret sõitu enda taga asetsevale salongile teha! XF-i esitulede peale olin järgmiseks ma kõige tigedam – uue XJ-i leebelt kissis pilusilmad on suure auto kohta veel vaid kitsad triibud lõpuks ja sobivad väga hästi. Ja teiseks avaldas head muljet ka uue XJ-i tagantvaate-fotodelt teistpidi, ülalt alla looklevad peened tulederibad. See oli kogu emotsioon fotosessioonist. Aga täna näen asja natuuras, oma silmaga, ja nüüd avaldab muljet hoopis külgvaade ja see, et luksussedaan niivõrd pikk on! Ja siis saan teada, et tegu on isegi veel alles lühikese teljevahega eksemplariga!!! Ja siis tagantvaade – see, et tema nüüd nii lai on, võtab suu lahti! Tagaklaas on üsna olematu, need tagatuled aga omas olematuses rõhutavad veel eriliselt tagaklaasist laiemaid rattakoopaid ja all kaht kroomjalt läikivat suurt kandilist summutiotsa paistavad üsna varjamatult ehmatavalt laiad lamellrehvid! Need rehvid paistavad täna kohe kuidagi hullupööra laiad olema! Ning see tagantvaade ongi ikka eriti ülbe! Meenutab mingit jõkrat suurt kupeed, midagi sinna Bentley Continentali kanti ehk, aga nagu veel suremat! Ja see sarnasus ei ole häiriv, pigem just uhkelt inglaslik. Aga see sai nüüd küll selgeks, et fotodd sellest autost ei anna edasi tegelikku pilti! Küljevaate lõputult pikk katusejoon on natuuris ikka väga muljetavaldav ning katust ennast nagu polekski olemas! Algab esiklaasiga, lõpeb tagaklaasiga ja ka vahepealne osa on ju tegelikult klaas, ehk siis kaheosaline panoraam. Esimene osa sõidab ka luugina lahti. Ja see kõik on ka standardvarustuses, mingit plekkatust varustustasemete kusagilt otsast paistmas ei ole. Küllap see katusejoon just visuaalselt silmad ära petabki auto pikkuse osas, sest tegelikult ta ju nii enneolematult pikk ei olegi, uuest audi A8-st näiteks hoopis lühemgi poolteist sentimeetrit, aga mõjub väga pikaksvenitatud limuna! Tänane kolmeliitrine diiselloom on omas Premium Luxury mahlas küll üpris lahja tasemega, kuid otsest puudust mina rooli taga küll millestki ka ei tunne. Sest eeskätt võlub armatuurlaua disain mu jäägitult ära ja seda ma sulanuna nurrudes imetlema jäängi! See esiustelt esiklaasi alla kaarduv püstine puitfront enda all laiuva nakse armatuurlaua kohal on täpselt kui antiikne kirjutuslaud-sekretär! Rooliga kirjutuslaud! Ja rool on ka vaimustav – siinses varustusastmes armatuurlaua stiilse kajana pool puit – pool nahk. Ülimõnus peopesades ja ülistiilne! Väga head on disainis kordused - õhuvõtuavade regulaatorid oma krobelise ruudulise metallpinnaga kordavad mootori käivitusel keskkonsoolist väljakerkivat käiguvahetusrullikut. Kaunis nahk ja kaunis puit ning kaunis, sinaka taustavalguse, õrna sinaka kumaga kell keset lauda. Kuid kiirusemõõtja- ning tahhomeetrikellasid ei olegi! On vaid matt must ekraan. Kuid mootori käivitudes muutub must pilt kolmeks digitaalseks kellaks! Väga vinge üllatus! Osutid liiguvad kõik peene graafikaga nagu oleks päris! Ja kui keerate käiguvalitsa S ehk Sport-asendisse, mida te ju niikuinii teete, muutuvad digi-kellad veritsevalt punaseks, nagu käreda pakasega loojuva päikesega taevakumm. Ning sellist käredat paukumist siis muidugi ilmselt ka tulema hakkab. Ma arvan vähemalt nii, sest salongis mitte midagi, isegi diiselmootori olemasolust kuulda ei ole. Aga minek on küll selline, et kusagil tagapool, õuesviibijad ikka vist mingit pakaselaadset paukumist ju loogiliselt võttes kuulma peaksid… Aga seda märkan ma ka kohe, et väga ökonoomne on kütusekulu näit! Kuigi diisel tahab pikemat sissesõitmist enne täisökonoomsuse saavutamist ja tänase iluduse rooli saan mina lausa nõnda, et eelnev läbisõit oli vaid kõigest 76 km. Väga meeldivad on jätkuvalt jaguarilikud pisidetailid nagu kojameeste küljest ideaalselt esiklaasi märgavad pesuvedeliku pihustid ning edasi-tagasi liigutatav esiistme aluspadi. Kuid kui vana XJ-i, eelmise põlvkonna, kui korrektne olla, puhul nautisin ma eriliselt nii madala auto õhulisust salongis tänu peenikestele piilaritele, siis siin jätkub nüüd küll hoopis sama dilemma, mis tuli esile uues XF-is, et tagaklaasist ehk siis tahvaatepeeglist ei näe küll muud, kui ribakest taevakummist… Ja siin veel kohe eriti. Tagasõitja, kui ta teile juba ka lähemale jõudnud on, kaob eriti hämaras ära, peeglist tema esitulesid üldse näha pole ja teda märkate siis vaid küljepeeglitest. Või on siis asja mõte hoopis selles, et sellises limusiinis hakkavadki tagaistmel nii tähtsad tegelased sõitma, et polegi sel autojuhtil tahavaatepeeglisse vaja piiluda, teed jälgigugi ainult küljepeeglitest… Võib olla küll nii, et selle auto tahaistmele hakkavad ikka eriti tähtsad tuusad istuda tahtma! See limusiin on õnnestunud ja väga uhke nii seest kui väljast. Ja tundub kogu aeg, et seest veel rohkem, kui väljast ja välja astudes hoopis vastupidi!

Nüüd jääbki vaid üle loota, et kunagi saaks veel ka selle XJ Jaguari kroonijuveeli ära maitsta – kujutage ette, et on olemas veel ka tänasest elukast peaaegu poole rohkemate hobujõududega – 510 hobujõuline viieliitrine V8 ehk XJ Supersport… Tema läheb oma 1,9 tonnise tühimassiga 0-st sajani suisa 4,9 sekundiga! See juba on midagi ja see sobib ilmselt tõepoolest selle limusiini eestvaate juurde kõige paremini. Aga vahepeal auto juurest ära käies on lausa naljakas, et kui tagasi jõuan, on jälle lausa ehmatav üllatus, et see masin ikka nii pikk on?! Ja see ongi uue XJ-i ilu ja edu pant! Minge ise vaatama esindusse, ärge jääge ainult fotode juurde! Te peate teda omas uhkes natuuris ise nägema. Või siis jääge natukeseks lähima tänava nurgale ootama, küllap neid iludusi varsti Eestigi teedele arvukalt ilmuma hakkab! Mina küll tahan, et hakkaks! Väga ilus oleks.

Raivo E. Tamm.

01.11.2010.