MERCEDES-BENZ 190 SL (1961)

Minu pikemat lugu sellest 1961 aasta kaunitarist saab lugeda motors24.ee

 

Raivo E. Tamm.
25.10.2014.

PEUGEOT 508 SW Allure 2,0 Blue HDi 180hp EAT6

VEEL UUEM PEUGEOT 508.

Seda võib küll ootamatuseks nimetada. Uut ja ilusat Peugeot 508-t pole ju veel nii kaua olnud, et oleks vaja nägu kohendama hakata. Aga juba kohendatigi!

 Peaaegu neli aastat on siiski möödas, kuid minu jaoks oli 508 niivõrd kena ja ajatu ilu kehastus, et tõepoolest poleks arvanud, et sellel autol üldse mingit plastilist kirurgiat vaja on. Ja kirurgiaks tuleb seda nimetada. Nii mõnigi nimetab face-liftiks ka ainult esilaternate sisu kaasajastamist. Peugeot on aga oma suure sedaani nina täiesti ümber lõiganud. Iluvõre on läinud aston-martin’likumalt kitsamaks ja esilaternate kuju on muutunud. Sellise alaserva-jõnksuga on nüüd uued Peugeot laternad kõik. Isegi mootorikatte kaas on muutunud. Lõvimärk on toodud ette iluvõre keskele ja selle ülaservas asetsev kiri „Peugeot“ ei asu enam plekist noka all, vaid on avalikum.

Sedaani tagumiste tulede süttides on seal kumamas kolm triipu ehk siis lõvi küüniste jäljend.

Tänane proovisõiduauto on universaalkerega SW. Varustustase Allure. 

Siin on meil väga uhke Cielo klaaskatus. See ongi Allure taseme standardvarustuses. Lisaks LED päevasõidutuledele on standardis ka esimesed LED udutuled ehk siis täis-LED tuled ja Smartbeam kaugtulede automaatlülitus. Navigatsiooniseade seitsmetollise puutetundliku ekraaniga.Tagurduskaamera. Ja uus käigukast. Kuuekäiguline. Kui lülitada sisse S (sport) ja manuaalrezhiim, saab opereerida roolitaguste labadega viie käigu ulatuses. Kaheliitrine BlueHDi mootor oma 180 hobujõuga on maanteedel rahuldustpakkuva möödasõidusooritusega. Tänu uuele käigukastile on paranenud ka keskmise kütuse kulunäidud. Ja salongis on soliidselt vaikne ja hubane. Ja klaaskatus, millele sõidab elektri jõul päikesesirm järkjärgult ette, annab avatuna salongile valgusküllasusega veelgi suurema mulje, kui ta tegelikult on. Tegelikult aga ongi ta väga avar ja keegi ei pea kitsikust kurtma. Meeldiv valgustus on ka pimeda ajal salongis ja ka autole lähenedes küljepeeglite alt.

Ma ei ole kunagi pimedas pikemat sõitu automaatselt ümberlültuvate kaugtuledega teinud, uue 508-ga saan nüüd seda imet testida.

Käigukangi juures saab selle rezhiimi aktiveerida. Esialgu tekitab vastutulijate suhtes süümepiinu see rezhiim, et nüüd vist oleks juba pidanud kaugtuled maha võtma. Ja samas suunas eesliikuja puhul tundub ka, et olen juba liiga lähedal talle oma kaugtuledega ja valgustan tema autot juba liiast. Vastutulijad vilgutavad tuledega. Otsustan siiski vana hea manuaalse kangi-tõmbamise kasuks. Kuid kui näen tee ääres politseiautot ja saan aru, et mitte minu tulede peale ei vilgutatud, asun uuesti automaatrezhiimi katsetama. Kogu tuledeplokk on nii võimas, et kõikvõimalikud teetähised ja vastujuhtuvad liiklusmärgid muutuvad neoon-sini-lillaks. Aga suuremad teetööde- või ka asulasildid peegeldavad nii võimsalt valgust, et automaatsüsteem saab signaali lähituled peale lülitada. Ja kui kehvade lähituledega auto juhtub vastu tulema, ei saa jällegi süsteem nii tugevat impulssi ja siis sõidabki uus 508 uhkes ülbuses oma võimsate kaugtuledega. Ja kui vastutulija oma kehvade kaugtuledega korra vihaselt märku annab, on need siiski kehvadest lähituledest niipalju erksamad, et koheselt lülituvad ka 508 lähituled ümber. Rahunenumalt sõites näen, et ka kurvi tagant ilmuvate (heade tuledega) autode puhul süsteem toimib ja ka ikkagi päris korraliku kauguse pealt ka tagatulede peale. Ainult künka tagant lähenevad suurte veokite katusetuled ei ole selle rezhiimi jaoks mingid näitajad. Tavaliselt lülitan mina neid pisikesi tulukesi nähes oma auto prozhektorid juba maha, aga 508 autorezhiim ei pea neid mingiteks näitajateks ja aupaklikusest professionaalsete juhtide ees tõmban sellistel puhkudel ka 508-l ise kangist.

Põnev aga igal juhul. Lisaks mugavusele ja võimsale minekule ka põnev. Igal möödasõidul annab kusagil taganurgas hetkel olevast autost märku pimenurga-hoiatus-tuli küljepeeglites.

Rooliratas võibolla on liialt nupukesi ja lüliteid täis kuhjatud ja nende rohkus jätkub ka armatuurlaual.

Minu pikema maanteesõidu peale tuli uue BlueHDi keskmiseks kütusekuluks 5,6 liitirt 100 km kohta. Linnas natuke tiirutades näitas 6,7 l/100 km.

Uuenenud 508-te hinnad algavad 18 600 €.

Raivo E. Tamm.

14.10.2014.

PEUGEOT 108

LINNA ELAMA!

Uus Peugeot 108 sobib hästi teie autoks, kui keegi või miski on teid linna elama kutsunud. Väike, väle, hea pisikesi parkimispragusid leida. Kui aga sildu päris ära ei põletatud ja vahest tahate oma maakohta tagasi minna, on suuremat masinat vaja. 108-l meeldib ainult linnas elada.                                 

Peugeot uus supermini 108 ei ole siiski nii super, nagu näiteks supermänn. Maanteel jääb hätta ja teistele jalgu. Aga linnas on täiesti asjakohane ja saab päev-päevalt aina omasemaks.

Tema on Peugeot 107 järglane, ikka jätkuvalt nii Toyota Aygo kui Citroën C1 derivaat ehk siis kolmik, väljanägemiselt muidugi mitte ühemunaraku. Väljanägemiselt üritatakse ühes ja samas Tshehhimaa tehases Kolín’i linnas eri margid võimalikult eriilmeliseks saada. Interjööris on kolmikud identsed, ainult firmamärgid suure rooliratta keskel erinevad. Kui Peugeot 208 rool tundus otamatult pisike, siis 108 rool tundub jällegi ootamatult suur.

Ka eelkäija 107 oli täpselt samamoodi kolmik, sünniaastaks 2005. Kümneaastaseks aga ei jõudnudki saada, enne tuli varasemate face-liftide peale täiesti uus kolmikute põlvkond. Uut näidati 2014 märtsis Genfi autonäitusel. Peugeot on ka sellesse supermini eestvaatesse raiunud oma uutmoodi iluvõre ja uutmoodi alumises servas jõnksuga esilaternad. Nüüd on kogu Peugeot‘ mudelivalik uut nägu ja ühte moodi. Nendest superminide kolmesest reast on Peugeot 108 vahest kõige konservatiivsema ja rahulikuma disainiga. On olemas ka LED-päevasõidutuled, ka kõige madalama varustusastme puhul. Need süttivad automaatselt, kuid ilma pimenedes peab lähituled ise sisse keerama. Tulede kõrgust saab reguleerida, aga lähituled kipuvad kottpimeduses hädisteks jääma. Isegi Tallinnas, kui pimendatud tänavatele sattuda. Eestvaates on väga imposantsed LED-ide juures asetsevad suured avaused, mis annavad autole hoopis võimsama mudeli aupaiste.

Tagumine luuk on auto tagaklaas. See kerkib üles koos pakiruumikattega. Pakiruum ei ole suur, kuid poest tulles on kärust väga mõnus üle ääre poekotte tõsta ja kuigi on olemas ka kotikonksud, on sügav pakiruum nelja-viie suure poekoti jaoks nii kena pesake, et mingit asjade ringilendamist karta küll ei ole.

Tagareas on konkreetselt kaks istet ainult. Nende jaoks on omad uksed. Tagaaknad käivad klambritega lahti tuulutusasendisse. Kas tagaistmetel ka kitsas võib olla, ei oska öelda, oleneb ilmselt eesreas istujate kogukusest. Juhiistmel on küll ruumi laialt nagu suures sedaanis. Vaateväli on siiski piiratud. Esiistmed on sportliku joonega, ühes tükis kõrge peatoega. Sõiduajal tundub juhi paremas silmanurgas nö pimedas nurgas kõrval auto liikuma, kui vaadata, saab aru, et siiski hoopis kõrvalistme kõrge peatugi on see. Ja ka c-piilar on päris laialt vaatevälja ahistav. Manööverdada on linnas sellise pisikese masinaga mõnus küll, aga selliste vaateväljapiirajatega tuleks kindlasti kasuks tagurduskaamera, mida parema varustusastme puhul ka leida võib. Ka seitsmetolline puutetundlik ekraan on valikus. Tänases autos küll mitte ja esialgu sellest puudust ei tunnegi. Pisikese ekraaniga variandis on ka bluetooth olemas ja tundub, et rohkem pole vajagi. Telefoni paaritamine käib kiirelt ning kõneheli kvaliteet on ülihea. Salong on muidu küllaltki läbikostev, ilma erilise voodrita. Esiustel on auto värvi plekk akna servast ettepoole kauni sisekujunduselemendina voolamas.

Kuigi maanteel jääb liitrine bensiinimootor lahjaks, on linnavahel paigalt võttes salongi ootamatult tigedat urinat kosta ja see mõjub küll muigamapanevalt. Foori taga oodates on pöörded vaiksed. Isegi töötava mootori korral tuttavaga läbi allalastud akna– esiaknad on loomulikult elektrilised – juttu vestes arvatakse, et tegu on elektriautoga. Jah, ka tagantvaates pole ju summutiotsagi näha.

Sööstude ajal põriseb mootor, nagu oleks tegu neljarattalise mopeediga. Siin on raudade vahel 51 kW ehk 70 hobujõuline kolmesilindriline mootor. Kuulu järgi peaks olema keskmine kütusekulu 4,1 l/100 km. Pardaarvuti näitas mulle maanteel vähimaks pika distantsi järel 5,2 liitrit. Seal sees olid ka mõned abitud möödasõidud pikkadest rekkatest. Linnas näitas keskmiseks hoopis 5,9 l/100 km.

Aga lõbus oli lõppkokkuvõttes. Kurvides kartautolikult kõvasti teekamaras kinni. Ja ilus on ta ka, seda nägin korduvalt kõrvalsõitjate pilkudest. Valge värv sobib hästi ja kindlasti paluks ma enda omale ka sellise vanas stiili shriftis Peugeot kirja külje peale panna, kui see juhuslikult ei peaks kõigil tehasest alates peal olema. See arhailine kiri sobib eriti meeldivalt selle väikse nunnu külge. Lisaks on mainimistväärt ka asjaolu, et seda nunnut on võimalik lisaks neljale varustusastmele ka seitset moodi personifitseerida. Isegi edev lahtikooritav katus on olemas – Peugeot 108 TOP.

Aga ka see, küllaltki tagasihoidliku varustusastmega 108 on täiesti korralik linnauto eksemplar. Väljanägemiselt väga harmooniline, kujustuses pole midagi üleliigset, pole midagi silmariivavat ega häirivat, salong on rahulikult soliidne ja pisut modernnegi. Ja kui pisikese mootoriga ühendatud gaasipedaali piisava südikusega tallata, saab linnas ruttu edasi ja selliste helide saatel, et tuju läheb lustlikuks!

Raivo E. Tamm.
10.10.2014.