BMW 650i Cabrio

LAHTINE REAKTIIVLENNUK.

Maailma esimene auto sündis siia ilma lahtisena ja ka kunagi lennukimootorite tootmisega alustanud Bayerische Motoren Werke saadab uue kuuenda seeria BMW kõigepealt meile just lahtisena!

Just selle ilusa ajaloo tõttu ongi tänapäeva BMW-d nõnda head! Sama töökindlad, kui peavad olema lennukid ja nende mootorid. Ka BMW märk ei ole ju mitte lihtsalt kaks valget ja kaks sinist sektorit ringi sees, vaid pöörasel kiirusel töötava lennukipropelleri helk eestvaates. Vaimustav sümbol, mis annab ideaalselt ka tänapäeval aina rohkem lennukeiks muutuvate BMW-de olemuse edasi. Uus kuuenda seeria BMW Convertible on just sihvakas nagu väike reaktiivlennuk. Sihvakuse annab kabrioletile sale puusajoon, ehk et pakiruumi osas on profiil madalaks jäänud. Kuigi katus ei liigu mitte terve pakiruumi sisse, vaid ainult selle esiosa serva alla. Ja uutmoodi kokkuklappimise süsteem lubab nüüd katust linnavahel kulgedes ka kuni 40 km/h kiiruseni lahti ja kinni klapitada! Üks tsükkel kestab 19 sekundit, nii et võib ka foori tagant ära startides katuse liigutamise hiljem lõpuni viia. Ka uue kuuese BMW riidest katus on tagantpoolt nagu sonimüts - tagumine klaas asteseb terava sisselõikena ja see jääb tuuletammina reisijate kukaldele tuuletümbuse eest appi ka peale katuse kokkuklappimist. Kui katus maas, on taga pakiruumis veel lisaks algsele 350 liitrisele ruumile 300 liitrit järel, et mahutab ka siis ikka nii üht koma teist. Eestvaates on kuuendal seerial küll uue, väga tagasihoidliku ja konservatiivse seitsmenda seeria BMW esitulede kuju, kuid poole ahtamad iluvõre-neerud, mis tuletab õrnalt meelde uut kaunist BMW Z4. Eelmise põlvkonna kuuenda seeria eestvaate puhul mõjusid need neerud koos volüümikamate esilaternatega liiga irvhambalikult. Eks kogu eelmise põlvkonna BMW kujustus tahtis oma ootamatusega korralikkku harjumusperioodi. Eriti veel tagaosas. Uus lahtine kuues on tagantvaates oma rahulikuma joone tagasihoidlikemate tuledega klassikaliselt rahulik ja samas lihtsalt ilus. Ka pealetõmmatud katuse joon on jätkuvalt soliidselt sale, ega moodusta ebameeldivat kühmu auto turjale. Nõnda ongi kogu kabriolett sujuvalt voolujooneline nagu suur sigar, nagu nooljas reaktiivlennuk ja annab igati mõista, et oma maksimumkiiruse saavutamiseks erilisi takistusi olema ei saa…

Väljast on meie proovisõiduauto värvus nagu kuldsed liivad, aga seestpoolt, nahkne sisu, punakaspruun, kui kuldsetel liivadel päevitav kaunitar. 650i nahkistmed on servadest jämedakoelise tikandiga kokku õmmeldud nagu teksaspüksid. Silm jookseb lausa korduva naudinguga mööda neid õmblustriipe, mis järkuvad veel ka keskkonsooli mustal nahal ja lõpevad armatuurlaual, millele samuti üleni nahk selga tõmmatud!

Ja juhipoolne keskonsooli osa koos sihverplaadi ja rooliga on naha alt väljas. Rool mõjub seal nagu kunagi ära lõigatud oks esile kerkimas madalamalt ümbritsetud palja puusöe pinnalt, millel siis taas ümbriseks paksu puukoore polster. Kogu see näidikute paljak on nahkpolsterduse seest suunatud otse juhi poole, mis tipneb ülisuure navigatsiooniekraaniga. Rooli saab elektriliselt reguleerida. See liigub diskreetselt eest ära ka peale mootori seiskamist, et teid lihtsamalt salongist välja lubada, kuigi ega sealt ära küll ei kipu. Päikesepruune istmeid saab imemugavasse sõiduasendisse reguleerida küljel asuvate nuppude reaga, mis juba kui klaviatuuri moodustavad. Tagumistele reisijatele on konkreetselt vaid kaks kohta, kuid kindlasti mitte eriti palju põlveruumi… Aga kui kõik ettevalmistused tehtud ja väline ilu ära imetletud, on aeg vajutada nupule, mis lihtsalt lahtise lennuki reaktiiviks muudab – start-nupp on see ja kohe hakkab häälitsema kahe turboga 4,4 liitrine V8! Jah, kuigi nimi on autol 650i, võiks tegelikult kubatuuri 4395 cm3 järgi olla ju mudeli märgistuseks hoopis 644i, aga kuna seegi mootor oma 407 hobujõuga teeb vaimustavat tööd ning liigutab kahetonnise auto paigalt 100 km/h-ni viie sekundiga, ja kui kellegi kurja inimese käsi poleks elektroonilisi rakmeid autole kaela seadnud, jookseks ta küllap vabas looduses palju rohkem välja kui praegu oma kängitsetud 250 km/h. Niiet. Las ta siis olla pealegi uhkustavam 650i… Ja hääled ei ole sugugi sellised ootuspäraselt V8 müdinad, vaid just kui reaktiivmootori surin ja undamine. Aga võibolla oleks tagantpoolt ka müdinat kuulda, võibolla autosistujad liiguvad nii kiiresti ettepoole, et heli järgi ei jõuagi… See suur kabriolett naudib suuri kiirusi ja kulgeb siis stoiliselt ja kindlalt. Neil hetkil kasutan muidugi alati SPORT+ rezhiimi, mis siinkohal ei muuda jäigemaks mitte ainult vedrustust ja kiiremaks käiguvahetust, vaid jäigastuvad ka rool ja pedaaalid. Käiguvahetus varieerub siin kaheksa käigu vahel, automaatrezhiimis, kuid põhjaranniku kurvilistel asfaltteedel laksan kurvide ees ja sees ja järel ülitäpse rooli naudingus neid käike ka labadega üles-alla, et ise end peremehena tunda. Ja nõnda saab ikka aina rohkem imestada uskumatut kiirendust reaktiivse V8 seljas istudes! Vaimustus ja puhas nauding. Ja 8 käiku on kõik ikka edaspidi liiikumiseks -  tagurpidi käik on veel siis üheksas ja kui selle sisse klõpsate, ilmub suurele teleekraanile alati kristallselge pilt tagurduskaamerast, sest tagurduskaamera on porisekssaamise eest peidus tagumise propellerivihurise firmamärgi all! Ja kui on vaja tagurduspilti, kerkib sinimustvalge rõngas üles ja kaamerasilm, alati puhtana, sõidab märgi alt välja nagu tõeline piilukaamera!

Kuigi tihti on uute mudelite testimiseks esialgu saadaval kõige lahjemad variandid ja siis võid vaid unistada, milline küll kord veel mudeli tippvariant olema saab kunagi kauges tulevikus, siis tõeliselt meeldiv on kohe alustuseks saada maksimumlaks kätte koos selle tõdemusega, et lahjema variandi olemasolu üldse enam ei huvitagi! Nii, nagu kunagi sain lennata taevavõlvi all äratõmmatava kupliga lahtise propellerlennukiga ja tunda, et ikka võivad unistused täituda, siis täna oli tunne, et lendasin üle oma unistuste piiri ja sain kihutada lausa lahtise reaktiivlennukiga! 

Raivo E. Tamm.

19.04.2011.